Emale-isale

Leidsin psühholoog Ülle Suure artikli "Kas laps ja vanem on kooliks valmis?" Jagan mõtteid.

Koolivalmidus ei tähenda head lugemis -,arvutamis-ja keeleoskust- vaadelda tuleb lapse kompleksset valmidust: psühhofüsioloogilist, intellektuaalset ja sotsiaalset valmidust.

(Ü.Suur)

 Kooliminev laps võiks osata:

ü oma soove ja tahtmisi väljendada;

ü enese eest hoolitseda (riietub, seob kingapaelu, peseb, kammib jm);

ü oma asjade eest hoolitseda (tuba korras hoida, pärast sööki nõud laualt kraanikaussi /masinasse jm)

ü teada nädalapäevi, kuid ja aastaaegu;

ü piltide järgi jutustada;

ü kuuldud lugusid ja juhtumisi ümber jutustada;

ü võrrelda: leida sarnasusi ja erinevusi;

ü keskenduda iseseisvalt ühele tegevusele vähemalt 15 minutit;

ü orienteeruda ruumis: ülal, all, ees, taga, paremal, vasakul;

ü teada enda ja oma vanemate nime, kodust aadressi ja vanemate ametit;

ü enda nime trükitähtedes õigesti kirjutada;

ü kümne piires liita ja lahutada:

ü taluda eemalolekut vanematest ja pereliikmetest;

ü ja julgeda vajadusel abi paluda.

    Koolimineva lapse vanem võiks osata:

ü last kuulata (mitte teda üle rääkida ja tema eest rääkida);

ü last ja tema valikuid usaldada;

ü last suunata, mitte sundida;

ü märgata lapse tegelikke huvisid (mitte enda etteantud);

ü õpetada last tema võimete piires;

ü õpetada lastele eneseusaldust, lubades tal ka eksida;

ü õpetada lapsele enesest lugupidamist;

ü kujundada lapses järjekindlust ja sõnapidamist, olles ise eeskujuks;

ü õpetada last olema aus, olles ise eeskujuks;

ü seada esikohale koolimineva lapse, mitte iseenese huvid;

ü aidata last, kui ta abi vajab;

ü hoolida oma lapsest. Siiralt.

T  Tuleb uus ja huvitav kogemus, aidake lapsel sellega kohaneda ja püüdke olla tema kõrval ning tema jaoks olemas, kui ta teid vajab. (Ü.Suur)